Sa Pa

Kell 4.00 hommik kohalik aeg. Kõik magavad, või proovivad magada. Käib mingi kõva pauk. Keegi kohalik avab ukse ja karjub midagi. Sepp küsib, kas see on tavaline. Edasi vaikus. Proovin jalaga sirutada et uks kinni lükata. Õnnestub. Möödub migi 5 min. rong seisab ja sahkeldamine käib, välja arvatud meie kajutis. Tõusen üles et minna vett laskma. Unise pilguga jalutan läbi vaguni. Täiesti tühjus. Küsin kohaliku ohvitseri käest kus oleme. Vastus ebaselge. küsin uuesti . vastus selgem. Olemegi kohal! Teen ukse lahti ja ütlen kopanjoonidele et oleme kohal. Algab sagimine. Kurat vool lülitatakse välja. Kottpime.
Saime oma kobinad kokku ja siirdusime linnapoole. Eeriku juhtimisel läksime järjekordsesse minirestoraani kus tehti meile kanget kohvi. Juba jahtisid meid mingid kohalikud kes määrisid pähe bussireisi linna (Sa Pa asub rauteejaamast 40 km mägedesse) Rain lahendas selle probleemi. Kauples meile 50% discounti. Aga arvame et saime ikkagi petta. Tunnise sõitmise järel olimegi SA PAS.
Kohe lendasid meile ligi mägiküladest kokku tulnud cherpad. Naised rahvariietes, keskmine pikkus 140 cm. korvid seljas piinavad sind niikaua kuni sa nelit midagi ostnud. Tegime kiire tuuri paaris hotellis et kontrollida hinnaklassi. Lõpuks lõime käega ja otsustasime võtta terve 5 korruselise hotelli (vaade mäeorule). Ikkagi OFFSEASON. kell on 7.30. Tegime kiire hommikusöögi ja läksime linnapeale jalutama. Šerpad endiselt sabas jõlkumas. Rain orgunnis meile 5 rollut. Teadmatta seda et kas meie euroopa juhiload siin kehtivad. Kiire arutelu järel jõudsime teadmisele et ei teagi…. .Hüppasime sadulasse ja minekut mägede poole. Edasist kirjeldamatut ilu saab televaataja näha piltidelt. Sellepärast SA PA d mainitaksegi ära ka lonleyplanetis . Koht kuhu pead minema. Ilm ka soosis meid. Läks soojaks päike tuli välja.
Pärast pikka sõitu läbi maalilist loodust olime jõudnud umbes 30 km kaugusele SA PAst allapoole. Vahepeal paar kiidusõnu Raini suunas et ikkagi rollude kasuks otsustaime. Vaadates neid turiste kes selle retke kõik jala ette võtsid……..
Mingi imelik keiss ka sellega et teemaksu küsitakse igalt poolt ( 40 000 nägu , umbes 2 usd)
Suu ja silmad liiva täis suundusime linna poole ( hommikul lõõpisime omavahel et kus see liivarand on, siis õnnestuski käia meil ujumas, maalilise vaatega kose juures liivarand…..). Jõudsime linna tagasi umbes 15 ajal. Rain, Erik ja Silver jäid patareisid hotelli täitma, me Jaaniga läksime rolludega veel kimama.
Tagasi jõudes trehvasime Raini aapteegis. Tegeles seal midagi Wall Streediga.
Läksime ülesse hotelli ja hakkasime lahendama päevaküsimusi. Toeka wallstreeti najal loojus ka päike. Suundusime õhtul linnapeale. Ennem õhtusõõki läksime läbi ka jalamasžaasist. Õhtusöök ja siis aktsjaturule(wallstreet) jälle.

From Vietnam 2012