Monday, February 27, 2012

Can Tho

Meie siht delta poole algas kiirlaevaga ( Superdong IV ). Sama põhimõte nagu Lindaline tiiburitel.
120 km ja 2,5 tundi. Läks suhteliselt ladusalt.

Kui olime maismaale jõudnud siis oli vaja leida transport Rach Giast > Can Tho'sse. Ametlikud bussifirma kontorid olid oma piletid kõik selleks päevaks välja müünud. Siis ei jäänud meil muud üle kui võtta need kohalike agentide käest, kes tiirlesid ümber saabunud reisijate nagu mesilased ümber meepoti. Õnnestus teha diil 100 000 dongi per face. Sõit pidi kestma 3 tundi, pileti hind veits kallim kuna võtsime minibussi.

Piletid näpus, veeti meid bussile, milleks oli uuemapoolne Ford Transit. OK. paigutati sinna kõik kohad täis ja üks kohalik istus veel taburetil. Algas sõit Can Tho poole. Olime sõitnud 35 min tegi meie buss peatuse ühe teise bussi kõrval, milleks oli samuti Ford Transit (aastast 1989) aga selle välimus sarnanes pigem nendele metallivaraste transpordile kes eestis käivad küladevahel oma saaki otsimas. KURAT, meid kupatati sinna ümber. Bussis polnud konditsioneeri, ruumi, rääkimata muudest luksustest. ( ka kupatai kõik vahekäigud taburette täis et saaks rohkem rahvast peale võtta. ) Ja ma arvan et selle bussi tehniline seisukord ei lubaks isegi kinnisel territooriumil paar ringi teha. Mis kõige parem selgus veel et õige hind bussi seinal oli 50 000 kohalikku. nii et sime veel majanduslikus mõttes ka petta.

Sõit iseenesest oli huvitav, mis algas pika sirge maantee:tänavaga 60 km mööda kanalit, pigem oli tänav sest seal oli külg külje kõrval maju täis pressitud. Huvitav oli ka see et igas majas müüdi midagi. Mis tähendab järelikult seda et vietnamlastel on ärivaistu.
Kogu meie minibussi reis kestis kokku 4 h. 140 km nagu lupsti läbitud…………

Kohale jõudes oli meie tulekust juba teavitatud kohalikke taksoteenuse pakkujaid. Me loobusime neis kindlalt. Tegime tänaval ühe kiire supi ja asusime hotelli otsingutele. Meid aitas järjekordne vietnami sõjaveteran aga seekord oli naisterahvas. Ta juhatas meid õigele tänavale aga creepy oli sellejuures fakt, et ta jälitas meid väga imelikult, mööda aiaääri, puude tagant piiludes, peites ennast kohalike äriputkade taha, aga nii kui me järjekordselt oma lonley planeti kaardi lahti tegime kargas ta meile ligi, et suunda näidata.

Lõpuks leidsime ka hotelli mis tundus pärast sellist seiklust 5 tärni SPA'na, kusjuures vaatega Mekongi kanalile. (toad olid 15 ja 17 USD öö eest) Tegime õhtul veel ühe kohaliku rummi (oli päris rummi maitsega), hinnaks oli 1,1 EUR 700ml eest. See on megaodav, olgem ausad...

1 comment:

  1. Tervitused ränduritele. Ja no arvestades lennupiletite hinda on rummi kodumaalt osta siiski odavam...

    ReplyDelete