Mui Ne

Takso, mille Rain meile eelmine päev sebis 1,8 milliga oli omaette kogemus. Kui olime juba 3h sõitnud siis selgus, et taksojuht ei tea kus asub Mui Ne. Kaos, 5 turisti kes on pärit teiselt poolt maakera ja eksinud taksojuht keset kõrbe. Interesting. Ainus, mis aitas oli aktsiaturg. Olles seigelnud tunni keset kõrbe õnnestus kusagilt külavahelt meil leida vana Vietnami sõjaveteran kes puhtas inglise keeles suheldes meid hädast välja aitas. Jõudsime pärale surfarite linnakusse Vietnamis.

Ka Mui Ne on tuntud kui suurepärane suvituskuurort meie idanaabritele. 80 %turistidest venelased. Leidsime tänu Lonely Planeti abiga endale kiiresti hotelli. Väike kublung, uuesti Wall Street. Ja nii veeres päev õhtale.

Järgmine päev hommikul oli suhteliselt raske. Kuigi Jaan suutis veel kitega 3 tundi sõita aga teised olid rannas nagu kõrbenud kanad. Istusin rannas ja kuulsin äkitselt jõle tuttavat keelt. 2 eestlast otsisid kohta kust põgeneda päikese eest. Tuli välja et nende kamp oli neljakesi ja mis kõige parem - nemad saabusid ja lähevad sama lennukiga nagu Rain ja Eerik.
Päeva lõpu poole võtsime rollud ja sõitsime liivadüünidele. Ilus vaatepilt - veel paar tiiru rolludega linnavahel ja tagasi hotelli.

Olime endale lubanud, et järgmine päev tuleb järjekordne pikk taksoreis ja lennureis ning me ei tarvita õhtul alkoholi. Jõudsime tagasi hotelli, siis oli teised eestlased juba endale varunud (CH3)2C=CHCH2OH piisavas koguses. Tegime väikese dringi. Siinkohal peame vabandama nende hiinlaste ees kes olid soetanud endale kalli raha eest ookeani vaatega bungalo aga olid sunnitud selle asemel vaatama baltimere kangemaid mehi.

Meiega liitus veel Jorma. Eestlane kes on Mui Nes juba mitmendat korda. Ja kusagilt ilmus välja veel üks paar eestlasi. Hämmastav - õhtul istusime tosina eestlastega. Pärast väikest napsu suundusime Jorma juhtimisel kohalikku mereandide söögikohta. Siiamaani parimad söögid mida saanud. (Laud oli lookas grillitud hiidkrevettidest, BBQ snapperid ja palju kohalikku õlut - 9 inimese peale 70 usd).

Vahepeal oli Raini ja Silveri orgunnimisel meile soetatud taksosõit ja lennukipiletid Phu Quoc saarele (äärepealt oleksime piletid Phuketile saanud , sest kohalikud hääldavad neid suht sama moodi, aga meie suundume ikka Vietnami saarele). Halb lugu oli see et taksosõit pidi algama hommikul kell 4, aga hea asi oli see et selleni oli 7 tundi aega…