Oo, Anna-Maria, Anna-Maria, kodumaa igatseb sind ja meie kui isehakanud pearahakütid tulime sulle Londonisse järele.
Peale 1,5h ootamist sain poisid Liverpool streeti rongijaamast kätte. Tegime väikse tiiru ja lõpuks veendusime, et lähim normaalne söögikoht, mis ka lahti oleks oli jaama juures. While in London, siis väiksed fish and chipsid( jaagu arvates lihtsalt rohkes õlis leotatud räimed, aga noh mis sõnaõigust tal ikka on) ps. Galojanist ikka jälgegi.
Edasi sõitsime metrooga Victoria jaama ja sealt edasi Gatwicki.
Lennukas ilmnes, et meie lend jääb 2h hiljaks. Tekkis küsimus mis saab. Mis ikka moorama mehed vabal ajal teevad, kui võtavad napsu. Mõeldud tehtud. Soetasime endale kalli Viktoria raha eest ühe suurema vägijoogi ja siirdusime olukorrale hinnangut andma, et kuhu on ikkagi kadunud meie AMG (anna). Aeg möödus, vägijook vähenes, aga lahendust ei kusagil. Kuid lõpuks pidime tõdema ikka seda üht varianti et meie Annake on pagenud Vietnami odavaid Cucci kotte ostma, kuna kogu raha oli kalli pesu peale ära kulutatud. Seda tegime meiegi. Võtsime suuna ITTA. Kuna otselendu vietnami polnud pidime võtma vahemaandumisega Malaisias. Teades et kolmekesi ei suuda me olukorda lahendada, olime sunnitud endale abiväge kutsuma eestist. Tõmbasin traati Rainile ja ta oli koheselt nõus meiega liituma. Rain soovitas veel abiväge juurde Eeriku näol. Valmis TEAM koos. Rain ja Eerik saabuvad paaritunnise hilinemisega vietnami. Kohtume seal. Tegime siiis cheki ära ja lend Kuala Lumpuri võis alata. Kell 00.20. Kohtume AASIAS.
Menetlusprotsess oma kuumimas puntkis. (Ilmselge, et peale seda hetke läks vihje teele)
Jaak isegi magab üks silm lahti.
No comments:
Post a Comment