Öörong vol 1.

Olles ennast korralikult varustanud asusime teele rautejaama. Kui te arvate et olete näinud ronge ajast ja ajaloost siis te teate mis meid ootas ees. Seigeldes liiprite vahel leidsime lõpuks enda rongi üles. Tuli tegeleda järgimise murega: kupeed mis olime saanud endale ( väidetavalt viimased, kuna see on nii populaarne liin ja sinna tuleb piletid ette ära osta) olid 6 kohalised ja "hardbed". HARDPED tähendab seda et oled saanud endale lavatsi millel on cm paksune poroloni riba all. FUCKING HARD.

Tekkis teine mure, kogu team oli laiali rongis. tuli kudagi hakata ühte KAJUTISSE ennast pakkima. Koheselt asus seda tegema Eerik. Vist arvestades sellega et tegemist on valgete inimestega ja kohalikud on ikkagi meist TSIPA lühemad, läks see meil sujuvalt. Olimegi varsti kogu TEAM koos ühes kajutis. ( tegalikult oli küll paar inimest kes ei tahtnud oma piletit ära vahetada , kuna nad ei oska ju mõhkugi inglise keelt, siis lahendasime olukorra järgmiselt et panime lauale oma soetatud alkohooli koguse ja oligi korras. )
Kajut oli peaaegu täidetud 6 kohast oli täis 5. Saime endale juurde veel ühe kohaliku vietnami vanamehe, kes oli väga tagasihiodlik. ( ega ma vist oleks ise ka olnud kui 5 koljatit kuskilt euroopast tulevad sellise alkohooli kogusega ja sa proovi nendega ühes kajutis magada.).

Kuna olime oma ülessande täitnud (Galojan on leitud ) on vaja meile uut ülessanet. KALLIS TELEVAATAJA, OOTAME SIIT SINU ÜLESSANDEID. Kasutage selleks blogi kommentaariumi!

Kuna meiega oli liitunud ka ülejäänud reisiseltskond oli palju mida arutada.
TEELE, JAH, TEELE NÜÜD! PIKK ON TEE, PIKK ON TEE, ALGUST JA LÕPPU SEL VARJAB SILMAPIIR. TUNDMATUST LUBADES VAGUN SUUR, SININE, VEEREB JA IGAÜHT KAUGUSTESSE VIIB.
Ja nii põrutasime SA PA Poole...